Sokikand vol.2

Ühe soki sain nädalaga valmis. Vingumist oli küllaga, kuid Janek toetas, et sobib küll, ei ole midagi. Nüüd teise soki kallal, nädal juba otsakorral, kuid kannast üle ei saa. Kannalakk valmis, kuid kus vaja see jõnks sisse teha, siis olen selle osa juba kahel korral üles harutanud. Vb tuleneb see harutamine sellest, et olen üritanud koolitunni ajal seda kududa ja ei ole piisavalt tähelepanelik olnud...ei tea. Üks on aga kindel - kui parajasti mingit keerulist asja teha ei ole vaja, siis lihtsalt varraste klõbistamine või ka nõelaga vehkimine on vastupidi heaks keskendumise viisiks. Kuidagi pööran rohkem tähelepanu sellele, mida õpetaja räägib, vajadusel räägin muidugi ise ka kaasa, ning ei ole teisi kõrvalisi faktoreid ega segavaid mõtteid. Ju sellest, et juba kahe asjaga tegeled ja mõtted ei saa siis kusagile uitama minna. Ma saaks aru, et kui kirjutan midagi, siis muidugi samal ajal käsitöö ilusti kõrval...aga just siis, kui vaid kuulad ja mõtled, siis käed tahavad ise ka tegutseda.

Ja minu avalik käsitöö tegemine on vaikselt vilju hakanud kandma. Nimelt Tartu KHK kursused, kus käin ja iga kord midagi nokitsenud olen, siis nüüd viimane laupäev oli ühel naisel veel kudumine kaasas, kuigi tema tegi ringvarrastega mütsi. Aga mõte on oluline!