Mõtetest tegudeni

Kuna suured mõtted said ära mõeldud ja dilemmade puntras olemine väsitas ära, tuli otsus hakata millegi praktilisega tegelema kui lihtsalt mõtlemine, et saaks oma energiat kusagile suunata. Niimoodi saidki mõtetest teod ja täpsemalt käsitöölised teod.
Ammu-ammu, kui ma veel põhikoolis käisin, sai toreda tööõpetuse õpetaja Anne Rahuoja käe all nii mõnegi asja selgeks, kui muidugi õmblusmasinaga õmblemine välja arvata. Keskkoolis jäi küll meisterdamise pool soiku, kuid nüüd, ülikooli päevil, on hea aeg taasleida vana arm (kui seda nüüd nii saab nimetada). Zeek mängis muidugi ka oma osa siin selle keskaegse ja muinasaegse riietuse poole pealt, aga sellest kunagi lähemalt.
Aga jah, nagu öeldud, on aset leidnud käsitöö juurde tagasi pöödumine. Mul on nii mõnigi asi pooleli, olgem ausad, aga nii mõndagi ka valmis. Näiteks sai eelmine nädal ära lõpetatud Evelini jõulukink. Nüüd on kolm heegeldatud pitsi vaja veel tärgeldada või lihtsalt siis vormi ajada vee abil ning ära pakkida. Jõulud ei ole väga kaugel! Eelmine nädal sai alustatud ka ühe muinasaegse kapuutsi õmblemisega, mille lõikeid Stu ja Liiwi lahkelt tutvustasid. Nagu nad ütlesid siis see lihtne - kuus ühesuurust ruutu ja põhimõtteliselt kogu kapuuts. Liiwi näitas mulle ka ühte huvitavat õmblemise tehnikat, mille peale ma ei ole kunagi tulnud...aga ma jään siiski oma liistude juurde :)
Ja reedel sai muidugi ka käia natuke poodlemas ja suutsin osta endale kolm tokki villast lõnga (kollane, h-roheline ja t-punane), mis nüüdseks pestud ja ka kerra keritud. Ämmamammalt sain veel ühe toki halli koeravillasegust lõnga, millest nõuti äiapapale sokke. Nüüd ma siis olen kapuutsi tegemise ootele pannud ja sokkidega juba kannalakani jõudnud. Järjekordselt saan nuputada, et kuidas see nüüd käis. Võtsin ka eelmine aasta Janekile kootud sokid kapist välja ja noh, nüüd siis nokitsen vaikselt.

Loodan peagi ka pilte hakata lisama, et mida seni tehtud ja mis tehtud millest saab!